Ohutsoon

Olulised erinevused võrreldes eelmise majanduskriisiga

Koroonaviiruse vastase võitluse meetodid toovad kaasa tõsise surve majandusele. Kujunev majanduskriis on sedapuhku eelmisest sootuks erinev, kuivõrd raputab kapitalismi ja liberaalse turumajanduse alustalasid.

Eri riigid on koroonaviirusega võitlemiseks valinud kardinaalselt erineva strateegia. Kui ühed riigid rakendavad vaiptestimist, mille raames testitakse võimalusel kõiki isikuid, eraldamaks nakatunuid koheselt ühiskonnast, ja nõutakse kaitsevahendite laialdast kasutust, et läbi selle minimeerida tavapärase elukorralduse häireid, siis teistes riikides on valitud kollektiivse immuunsuse saavutamine läbi piisava hulga haigestumiste.

Eestis rakendatakse kitsa rühma testimist ja võimalusel suure hulga inimeste karantiini sulgemist. Niisugune meetod mõjub valusalt nii suurte kui väikeste ettevõtete majandustegevusele, tuues aja jooksul kaasa järjest süveneva ja laieneva kriisi majanduses.

Majanduskriisid on meile varasemast tuttavad, ent käesolev kriis on oma kompleksselt olemuselt unikaalne. Senised arengud viitavad Suure Depressiooni sarnase olukorra kordumisele. Paljud uurijad ennustavad kõikehõlmava süsteemse kriisi kujunemist, mis muudab meie senituntud maailma igaveseks. On räägitud isegi kapitalismi kui ühiskondlik-majandusliku formatsiooni ja liberaalse demokraatia lõpust.

Mõned erisused

  • Viirusepuhang on saavutanud globaalse pandeemia ulatuse.
  • Riikide vahelised kokkulepped on asendunud siseriiklikult kehtestatud piirangutega.
  • Kaupade ja tööjõu vaba liikumine on piiratud või lõppenud.
  • Avalikud üritused on keelatud.
  • Rahvakogunemised on keelatud.
  • Olulise mõjuga piirangud majandus- ja kaubandustegevusele.
  • Nakkuse tõkestamiseks tuleb organisatsioonidel rakendada lisakulu tekitavaid meetmeid.
  • Tervisliku seisundi testimise võimaluse puudus süvendab inimestes paanikat.
  • Kaitsevahendite puudus halvab tegevusvõimet.
  • Isikliku elukorralduse mured laastavad inimeste töövõimet.

See loend pole ammendav.

Kokkuvõtvalt tähendavad need tegurid kriisi kapitali tootlikkuses, ettevõtete käibed vähenevad drastiliselt, samal ajal, kui kulud suurenevad. Paljudele ennustab see äritegevuse ajutist või jäädavat lõppu, teisi sunnib aga oma tegevust osaliselt või täielikult ümberkorraldama.

Keskkonna kiire muutumine toob automaatselt kaasa kõiki tasandeid hõlmava väärtus-, usaldus- ja juhtimiskriisi, mille mõju võib olla nii kohene ja ilmne kui varjatud ja kaudselt avalduv.

Varasemad konkurentsikeskkonna tingimustes rakendatud meetodid ei anna käimasoleva kriisi tingimustes soovitud tulemusi. On aeg asuda otsima täiesti uusi tegutsemis- ja koostöömudeleid, et läbi nende jõuda jätkusuutlikke lahendusteni.

Nii on käesoleva kriisi ajal ellujäämiseks oluline, kellega ja kuidas teha konkureerimise asemel koostööd.

Koostöö tegemisel tuleb silmas pidada, et see on sunduse ja pettuse vastand. Koostöö on mitmete koostoimete tagajärg, kus teatud kriitiliste eelduste rakendumisel (näiteks ühise huvi ja eesmärgi olemasolu korral) täituvad automaatselt ka osapoolte endi eesmärgid.

Julgen arvata, et käesoleva kriisiga toimetulemise oluliseks võtmeks saab olema organisatsioonide ja institutsioonide ülene tõhus koostöö võimekate isiksuste vahel.